|

Kes me oleme

Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor (ETAM) on Tallinnas tegutsev akadeemilise taustaga laulumeeste ühendus, kelle meelistegevuseks on koorilaul ja eesmärgiks Eesti meestelaulukultuuri edendamine.

Kooriliikmed

ETAM koosneb tegelikult kahest koorist: kontsertkoorist ja alates 2009. aasta sügisest ka seeniorkoorist. Pärast rohkem kui poolt sajandit laulmist on rivis veel ka kuus koori asutajaliiget. Täna on koori noorim laulja 20-aastane, vanim 87-ne. Meil on laulmas diplomaat, EMLS president, riigiameti tippjuht, ettevõtjad, ülikoolide õppejõud, eri elualade tippspetsialistid ja muidu toredad inimesed.

ETAM auliikmeteks on: Johan Eichfeldt, Arvo Ratassepp, Enno Soonurm, Veljo Tormis, Kuno Areng, Ants Soots, Heino Ross ja Raul-Roman Tavast, kellel kõigil on suured teened koori ees.

Juhid

Koori esimeseks peadirigendiks oli Arvo Ratassepp. Temal, nagu ka dirigent Andrus Siimonil, oli käes kaks suurt koori: peale ETAMi ka Eesti Teaduste Akadeemia Naiskoor (ETAN). Poole sajandi jooksul on meie ees seisnud Arvo Ratassepp, Kuno Areng, Peeter Peerens (sen), Ants Soots, Hirvo Surva, Lauri Sirp, Andrus Siimon, Anne Dorbek, Jaanus Kann ja Igor Nikiforov.

Täna on meie koorielu uue lehekülje avanud Andrus Siimon peadirigendina ja Igor Nikiforov dirigendina. Mõlemad  on  RAM kontsertmeistrid ja lauljad. Nad on ka Eesti Teaduste Akadeemia Naiskoori dirigentideks.

Koori president on Meelis Liivak.

Meie eesmärgid

Koori tähtsaimaks eesmärgiks on hästi laulda, sest ainult see rahuldab meid endid ja meie kuulajaid. Oleme läbi aastate olnud aktiivse kontserttegevusega koor ning meie laul on kõlanud Eestimaa kõige erinevamates linnades ja külades (kokku üle 100 asustatud punkti) ning 25 välisriigis Ameerika Ühendriikidest Vietnamini. Oma esinemispaikadeks vabariigi aastapäeva, jõulude või muude tähtpäevade puhul valime reeglina koha väljaspool Tallinna, et pakkuda head meestelaulu neile, kellel selle kuulamise võimalus tavapäraselt puudub.

Oleme olnud ja tahame kindlasti olla ka edaspidi ühiskondlikult aktiivsed, väärtustades oma riiki ja tema tähtsündmusi.

Meie eesmärk on, et koor ei ole mitte ainult lauluharjutustel ja kontserditel osalev meeste seltskond, vaid sõpruskond, mis ühendab noori ja vanemaid lauljaid ning nende pereliikmeid. Seepärast toimuvad meie välisreisid, mida reeglina korraldame igal aastal, ja koori pidulikud üritused koos abikaasadega. Samuti peame oluliseks tihedate sidemete hoidmist seenioride koori ja kontsertkoori vahel – oleme ju kõik Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoori liikmed.

Läbi aastakümnete on kujunenud kooris traditsiooniks kutsuda koorile esinema huvitavaid esinejaid, et neid kuulates ise targemaks saada. Väga tähtsaks peame ka suhtlemist meie sõpruskooridega nii Eestis kui välismaal.

Võime rahuloluga kinnitada, et tänu eelpooltoodud eesmärkide edukale realiseerimisele oleme Eestis ja ka väljaspool Eestit mitte ainult tuntud vaid ka tunnustatud meeskoor.

Kuidas seda teeme

Nädalas korra koguneme kolmetunnisele lauluharjutusele oma pesasse, Salme Kultuurikeskusesse Tallinnas Kalamajas. Traditsiooniline proov näeb välja selline – alguses pooletunnine lahtilaulmine, siis koori moto esitamine, mille järel saab alata töö repertuaariga. Samal ajal teeb hääleseadja Ott Indermitte koorilauljatele individuaalset hääleseadet. Proovi vaheajal joome kohvi, räägime asjalikke jutte ning laulame “Elagu!” vahepeal aasta vanemaks saanud lauluvendadele, kes tänutundest ja härdusest ärgitatult hoolitsevad selle eest, et kohvi olulise lisandi abil joodavamaks muuta. Kui proovis osaleb vähemalt 52 laulumeest läheb ka koorivanema süda härdaks ja lauale lisandub veel üks ”stiimul”.

MTÜ Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoori juhtimise ja töökorralduse tarvis valitakse regulaarselt iga kahe aasta järel kolmeliikmeline juhatus ja koori president. Presidendi ettepanekul kinnitab koor tööorgani – juhtkogu. Sellesse kuuluvad peale juhatuse liikmete  koorile vajalike tegevusvaldkondade korraldajad: laekur, koorivanem, noodikoguhoidja, kroonik, varahoidja, sekretär, häälerühmade vanemad ja loomulikult peadirigent. Presidendi ettepanekul koguneb juhtkogu regulaarselt, et leida lahendused küsimustele ja probleemidele, mis töö käigus on tekkinud.

Juhatus paneb iga hooaja alguses paika koori aasta tegevuskava ja esitab selle üldkogule läbivaatamiseks ja kinnitamiseks. Tegevuskava hõlmab suuremaid kontserte, laululaagreid, osalemisi avalikel üritustel ja välisreise.

Olulist tähtsust ja mõju meie tegemistele avaldavad mitmed läbi aegade välja kujunenud ja koori poolt omaks võetud põhimõtted, tavad ja traditsioonid. Märksõnadeks: akadeemilisus, isamaalisus, vaimsus, professionaalsus, ühiskondlik aktiivsus, seltsielu, suhted sõpruskooridega jt. Püüame häid väärtusi elus hoida ning neile uuenevates oludes ja tingimustes lisagi leida.

Oleme õnnelik meeskoor. Kogu eksistentsi vältel on koori muusikalise menüü eest hoolitsenud professionaalsed, lugupeetud ja armastatud, Eesti tipptasemel dirigendid. Igaühel neist on olnud ja on oma käekiri, mis jätkuvalt arendab ja rikastab koori tegemisi, innustab laulumehi koos käima ning julgustab nooremaid laulumehi liituma kooriga. Peadirigent seab koorile muusikalisi eesmärke, mis sunnivad igat lauljat pingutama ja ennast pisut ületama – seda ikka selleks, et saada paremaks kooriks ning tunda koorilaulust täit rõõmu.

Laulumõnu ja lustimine on meie jaoks lahutamatud.

Ajalugu

Möödunud sajandi keskpaik oli Eesti meeskooride kuldaeg. Tallinnas tegutses oma pool tosinat tugevat meeskoori, kelle liikmete arv igas lähenes sajale. Sellel laineharjal sündis ka Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor (ETAM), algse nimega Teaduste Akadeemia Meeskoor (TAM). Uue koori loomise mõte tekkis põhiliselt TPI meeskoori vilistlaste kokkutulekul. Või nagu kirjutab koori esimene esimees Enno Soonurm: “Olime noored mehed, hääled korras, kahju oli jälle lahku minna.”

Algatusrühm hakkas koos käima, nõu saamiseks pöörduti prof. Gustav Ernesaksa poole. Dirigendikandidaate kaaluti hoolikalt, lõpuks läks delegatsioon Arvo Ratassepa juurde koju, kes ka kohe oma nõusoleku andis. Koori katusorganisatsioon pidi prof. Ernesaksa arvates olema soliidne, selleks sobis Teaduste Akadeemia. Ka sealt tuli nõusolek kohe. Proovisaaliks pakuti TA presiidiumi esinduslikku saali. Esimene harjutus peeti 10. märtsil 1958, seda päeva peetakse ka koori sünnipäevaks. Kohal oli 58 laulumeest. Mais toimunud üldkoosolekul kinnitati koori koosseisu juba 108 lauljat ja koorijuht.


ETAM 1958
Arvo Ratassepp

Et kooris laulavad enamasti akadeemilise haridusega laulumehed, annab see koorile selgelt äratuntava ilme. Domineerib eesti koorimuusika, selle kõrval ka palju muusikat mujalt. Eraldi tuleb ära märkida maailma muusikaliteratuuri suurvorme, sealhulgas Carl Orffi töid. Esinetud on 25 välisriigis, rahvusvahelistest konkurssidest võiks nimetada teist kohta Schuberti koorifestivalil Viinis 1989.

Aegade jooksul on koori juhatanud lisaks Arvo Ratassepale Kuno Areng, Peeter Perens (sen.), Ants Soots, Hirvo Surva, Lauri Sirp, Andrus Siimon, Anne Dorbek. Praegu juhatavad koori Andrus Siimon ja Igor Nikiforov. Koori koosseis on viimaste aastatega oluliselt noorenenud, lisandunud on noori mehi Virumaalt, Tallinnast ja mujalt. Meestel laululusti jätkub ja küllap kuulete Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoorist veel palju ka tulevikus.

Inimesed

Koori president: Meelis Liivak

Peadirigent: Andrus Siimon

Koorivanem: Meelis Surva

Dirigent: Igor Nikiforov

Dirigent: prof. Kuno Areng

Hääleseadja: Ott Indermitte

ETAM auliikmed on:

  • Johan Eichfeldt
  • Enno Soonurm
  • Arvo Ratassepp
  • Veljo Tormis
  • Ants Soots
  • Kuno Areng
  • Heino Ross (ühtlasi ka koori aupresident)
  • Raul-Roman Tavast

Muusika

Meeskooriklassika

Eduard Tubin / Betti Alver – Kaks saarlast
V.Kapp – Eesti muld ja eesti süda
Aleksander Läte / Martin Lipp – Kostke, laulud
Gustav Ernesaks / Juhan Smuul – Mai tuli
Enn Võrk / rahvaluule – Helise ilma
Peep Sarapik / Hando Runnel – Koduküla, kodumaa
Ester Mägi / Vladimir Beekman – Üks hetk
Ester Mägi / Eino Leino – Hulkurpoiss
Eduard Tubin (eesti rahvalaul) – Karjase pühapäev
Eduard Tubin / Henrik Visnapuu – Esimene kiri Ingile
Villem Kapp / Juhan Sütiste – Kui lõpeb suvepäeva viimne vine
Vincent Youmans / Irving Caesar – Tea for two
Vene rahvalaul – Foma ja Jerjoma
Carl Orff – „In taberna“ lavalisest kantaadist „Carmina burana“
Giuseppe Verdi – Mägilaste koor ooperist „Ernani“
Arvo Ratassepp – Lõpulugu
Antonín Dvořák Missa D-duur
K.Türnpu – Mu Eestimaa
T.Vettik – See oli siis
K.Türnpu – Meil aiaäärne tänavas
G.Ernesaks – Nad tulevad hommiku kandist
C.Kreek – Külapoiste laul
V.Kapp – Kui lõpeb suvepäev
V.Tormis – Eesti mees ja tema sugu
A.Läte – Kuldrannake
M.Härma – Meeste Laul
P.Sarapik – Ta lendab mesipuu poole
T.Vettik – Kuu
C.Kreek – Taaveti laul nr. 104
A.Ritsing – Teretus

Vaimulik kava

R.Tobias – Eks Teie tea
J.Schweitzer – Sancta Maria
C.Kreek –  Taaveti laul nr 104
K.Nystedt – I Will Praise Thee, O Lord
A.Kruusimäe – Meie Isa Palve
A.Kruusimäe – Ma tänan Sind
G.F.Händel – Hõiska Siion
Prantsuse jõululaul – Taas helisevad kellad
E.Mägi – Jõuluõhtul
A.Maasalo – Jõulukellad
R.Toi – Nüüd jõuluvalgus koidab
F.X.Gruber – Püha öö