Meie tutvustus

Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor (ETAM) on Tallinnas tegutsev aktiivse kontserttegevuse ja akadeemilise taustaga laulumeeste ühendus, keda seob armastus koorimuusika vastu ja tahe edendada Eesti laulukultuuri. Oleme ühiskondlikult aktiivsed ning väärtustame oma riiki ja tähtsündmusi. Me pingutame selle nimel, et meie lauluhääl kõlaks üle isamaa. Me näeme, et koor on midagi enamat kui lauluharjutustel ja kontsertidel osalev meeste seltskond, vaid sõpruskond, mis ühendab noori ja vanemaid lauljaid ning nende pereliikmeid.

Meie tegevusi iseloomustavad märksõnad: akadeemilisus, isamaalisus, vaimsus, professionaalsus, ühiskondlik aktiivsus, seltsielu ja suhted sõpruskooridega. Laulumõnu ja lustimine on meie jaoks lahutamatud.

Kooriliikmed

Koori tuumiku moodustab 35-meheline kontsertkoor. Lisaks tegutseb koori hõlma all aktiivsemaid lauljaid ühendav vokaalansambel. Eakamad härrad koonduvad seeniorkooriks. Pärast rohkem kui poolt sajandit laulmist on rivis kuus koori asutajaliiget. Täna on koori noorim laulja 26-aastane, vanim 89-ne. Meil on laulmas 51 andekat meest erinevatest elu valdkondadest üle Eesti. Meil laulab tudengeid, ettevõtjaid, riigiameti tippjuhte, ülikoolide õppejõude kui teisi eri valdkondade spetsialiste ja teisi toredaid inimesi.

ETAM-i ajalugu ja käekäiku on kujundanud mitmed teenekad koori auliikmed: Johan Eichfeldt, Arvo Ratassepp, Enno Soonurm, Veljo Tormis, Kuno Areng, Ants Soots, Heino Ross ja Raul-Roman Tavast.

Juhid

Koori esimeseks peadirigendiks oli Arvo Ratassepp (1926–1986) (peadirigent aastatel 1958–1986). Temal, nagu ka ETAM-i tänasel dirigent Andrus Siimonil, oli käes kaks suurt koori: peale ETAM-i ka Eesti Teaduste Akadeemia Naiskoor (ETAN). Poole sajandi jooksul on meie ees seisnud veel dirigendid Kuno Areng, Peeter Peerens (sen), Ants Soots, Hirvo Surva, Lauri Sirp, Anne Dorbek ja Jaanus Kann.

Täna on meie koorielu uue lehekülje avanud Andrus Siimon peadirigendina ja Igor Nikiforov dirigendina. Mõlemad on Eesti Rahvusmeeskoori (RAM) koormeistrid ja lauljad. Nad on ka Eesti Teaduste Akadeemia Naiskoori dirigentideks. Loe meie dirigentide kohta lähemalt siit.

Koori president on Vahur Randveer ja koorivanem Meelis Surva.

Meie eesmärgid

Koori tähtsaimaks eesmärgiks on Eesti laulukultuuri edendamine, lauldes seejuures hästi ja kvaliteetselt, sest ainult see rahuldab meid endid ja meie kuulajaid. Oleme läbi aastate olnud aktiivse kontserttegevusega koor ning meie laul on kõlanud Eestimaa kõige erinevamates linnades ja külades (kokku üle 100 asustatud punkti) ning 25 välisriigis Ameerika Ühendriikidest Vietnamini. Oma esinemispaikadeks vabariigi aastapäeva, jõulude või muude tähtpäevade puhul valime reeglina koha väljaspool pealinna, et pakkuda head meestelaulu neile, kellel selle kuulamise võimalus tavapäraselt puudub.

Oleme olnud ja tahame kindlasti olla ka edaspidi ühiskondlikult aktiivne meeskoor, väärtustades oma riiki ja tema tähtsündmusi.

Me pingutame selle nimel, et koor ei ole mitte ainult lauluharjutustel ja kontserditel osalev meeste seltskond, vaid sõpruskond, mis ühendab noori ja vanemaid lauljaid ning nende pereliikmeid. Seepärast toimuvad meie välisreisid, mida reeglina korraldame igal aastal, ja koori pidulikud üritused koos abikaasadega. Samuti peame oluliseks tihedate sidemete hoidmist seenioride koori ja kontsertkoori vahel – oleme ju kõik Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoori täisväärtuslikud liikmed.

Läbi aastakümnete on kujunenud kooris traditsiooniks kutsuda koorile esinema huvitavaid esinejaid, et neid kuulates ise targemaks saada. Väga tähtsaks peame ka suhtlemist meie sõpruskooridega nii Eestis kui välismaal.

Võime südame rahuga öelda tunnistada, et tänu eelpool toodud eesmärkide edukale realiseerimisele oleme Eestis ja ka väljaspool kodumaad mitte ainult tuntud vaid ka tunnustatud meeskoor.

Kuidas seda teeme

Nädalas korra koguneme kolmetunnisele lauluharjutusele oma pessa – Salme Kultuurikeskusesse Tallinnas Kalamajas. Traditsiooniline proov näeb välja selline – alguses pooletunnine lahtilaulmine, siis koori moto (vt muusika) esitamine, mille järel saab alata töö repertuaariga. Samal ajal teeb hääleseadja Ott Indermitte koorilauljatele individuaalset hääleseadet. Proovi vaheajal joome kohvi, räägime asjalikke jutte ning laulame „Elagu!“ vahepeal aasta vanemaks saanud lauluvendadele, kes tänutundest ja härdusest ärgitatult hoolitsevad selle eest, et kohvi olulise lisandi abil joodavamaks muuta. Kui proovis osaleb vähemalt 52 laulumeest, läheb ka koorivanema süda härdaks ja lauale lisandub veel üks „stiimul“.

MTÜ Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoori juhtimise ja töökorralduse tarvis valitakse regulaarselt iga kahe aasta järel kolmeliikmeline juhatus ja koori president. Presidendi ettepanekul kinnitab koor tööorgani – juhtkogu. Sellesse kuuluvad peale juhatuse liikmete koorile vajalike tegevusvaldkondade korraldajad: laekur, koorivanem, noodikoguhoidja, kroonik, varahoidja, sekretär, häälerühmade vanemad ja loomulikult peadirigent. Presidendi ettepanekul koguneb juhtkogu regulaarselt, et leida lahendused küsimustele ja probleemidele, mis töö käigus on tekkinud.

Juhatus paneb iga hooaja alguses paika koori aasta tegevuskava ja esitab selle üldkogule läbivaatamiseks ja kinnitamiseks. Tegevuskava hõlmab suuremaid kontserte, laululaagreid, osalemisi avalikel üritustel ja välisreise.

Olulist tähtsust ja mõju meie tegemistele avaldavad mitmed läbi aegade välja kujunenud ja koori poolt omaks võetud põhimõtted, tavad ja traditsioonid. Märksõnadeks: akadeemilisus, isamaalisus, vaimsus, professionaalsus, ühiskondlik aktiivsus, seltsielu, suhted sõpruskooridega jt. Püüame häid väärtusi elus hoida ning neile uuenevates oludes ja tingimustes lisagi leida.

Oleme õnnelik meeskoor. Kogu eksistentsi vältel on koori kunstilise poole eest hoolitsenud professionaalsed, lugupeetud ja armastatud, Eesti tipptasemel dirigendid. Igaühel neist on olnud ja on oma käekiri, mis jätkuvalt arendab ja rikastab koori tegemisi, innustab laulumehi koos käima ning julgustab nooremaid laulumehi liituma kooriga. Peadirigent seab koorile muusikalisi eesmärke, mis sunnivad igat lauljat pingutama ja ennast pisut ületama – seda ikka selleks, et saada paremaks kooriks ning tunda koorilaulust täit rõõmu.

Ajalugu

Möödunud sajandi keskpaik oli Eesti meeskooride kuldaeg. Tallinnas tegutses oma pool tosinat tugevat meeskoori, kelle liikmete arv igas lähenes sajale. Sellel laineharjal sündis ka Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor. Uus koor loodi tollase Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) meeskoori vilistlaste kokkutulekul.

Koori esimene president Enno Soonurm kirjutab: “Olime noored mehed, hääled korras, kahju oli jälle lahku minna.”

Algatusrühm hakkas koos käima ning nõu saamiseks pöörduti prof Gustav Ernesaksa poole. Dirigendikandidaate kaaluti hoolikalt, lõpuks läks delegatsioon Arvo Ratassepa juurde koju, kes ka kohe oma nõusoleku andis. Koori katusorganisatsioon pidi prof Ernesaksa nõudmisel olema soliidne, selleks sai Teaduste Akadeemia. Esimene harjutus peeti Teaduste Akadeemia presiidiumi esinduslikus saalis 10. märtsil 1958. Seda päeva peetakse ka koori sünnipäevaks. Kohal oli 78 laulumeest. Mais toimunud üldkoosolekul kinnitati koori koosseisu juba 108 lauljat ja koorijuht.

Et kooris laulavad enamasti akadeemilise haridusega laulumehed, annab see koorile selgelt äratuntava ilme. Muusika ulatub renessansist tänapäevani, ent domineerib eesti koorimuusika: E. Tubin, G. Ernesaks, M. Härma, V. Tormis jpt, kuid esitatakse muusikat ka mujalt maailmast. Märkimisväärsemad on Carl Orffi, Antonin Dvoraki ja Josef Gabriel Rheinbergeri teosed. Meeskoor on esinenud enam kui 25 välisriigis, rahvusvahelistest konkurssidest on nimekam Schuberti koorifestivalil 1989. aastal Viinis, mil mehed tõid koju II koha.

Aegade jooksul on koori juhatanud lisaks Arvo Ratassepale Kuno Areng, Peeter Perens (sen), Ants Soots, Hirvo Surva, Lauri Sirp, Andrus Siimon ja Anne Dorbek. Praegu juhatavad koori Andrus Siimon peadirigendina ja Igor Nikiforov dirigendina. Koori koosseis on viimaste aastatega oluliselt täienenud, lisandunud on noori mehi nii Virumaalt, Tallinnast kui mujalt Eestist. Meestel laululusti jätkub ja küllap kuuleb Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoorist veel palju ka tulevikus.

Loe koori ajaloo kohta lähemalt siit.

Koori auliikmed

  • Johan Eichfeldt
  • Enno Soonurm
  • Arvo Ratassepp
  • Veljo Tormis
  • Ants Soots
  • Kuno Areng
  • Heino Ross (koori aupresident)
  • Raul-Roman Tavast
  • Prof Kuno Areng

Tunnustused

  • Schuberti koorifestival Viinis, II koht (1989)
  • Eesti Meestelaulu Seltsi meeskooride võistulaulmine, A-kategooria III koht (2013)
  • 7. rahvusvaheline Balchiki koorifestivalil „Chernomorski Zvutsi“ Bulgaarias, I koht mees- ja naiskooride kategoorias (2017)
  • 7. rahvusvaheline Balchiki koorifestivalil „Chernomorski Zvutsi“ Bulgaarias, eripreemia Bulgaaria autori teose esitus (2017)