{"id":2327,"date":"2018-02-22T00:20:27","date_gmt":"2018-02-21T22:20:27","guid":{"rendered":"http:\/\/www.etam.ee\/ee\/?page_id=2327"},"modified":"2018-03-10T16:46:04","modified_gmt":"2018-03-10T14:46:04","slug":"ajalugu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/ajalugu\/","title":{"rendered":"Ajalugu"},"content":{"rendered":"

Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoori s\u00fcnnilugu<\/h3>\n
\n\t

Enno Soonurm<\/em><\/strong>
Koori esimees 1958\u20131962<\/em>
<\/strong><\/p>\n

Tallinna Pol\u00fctehnilise Instituudi vilistlaste esimesel kokkutulekul 1958. aasta jaanuaris (selle algatajaks oli vist pisut varem meeskoori juhatuse esimehe kohast loobunud Leo Sildam) valdas meid suur j\u00e4llen\u00e4gemisr\u00f5\u00f5m. Olime noored mehed, h\u00e4\u00e4led korras, kahju oli j\u00e4lle lahku minna. Nii tekkiski m\u00f5te luua Tallinna uus meeskoor, kuhu koonduksid mitte ainult endised TPI l\u00f5petanud, vaid ka teised akadeemilise haridusega lauljad. N\u00e4htavasti oli see aja m\u00e4rk \u2013 eelmisel aastal oli Tallinnas professor Alfred Karindi k\u00e4e all alustanud t\u00f6\u00f6d K\u00f5rgemate Koolide L\u00f5petanute Segakoor ja 1958. aasta algul Tartus K\u00f5rgemate Koolide L\u00f5petanute Meeskoor (1970. aastast Gaudeamus) Roland Laasm\u00e4e juhtimisel. Valiti kaheksaliikmeline algatustoimkond (Ilmar Kiiss, Kalju Kukkur, Leev Kuum, Aadu Lass, Uno Siitan, Leo Sildam, Enno Soonurm ja Uno Suur) \u00fclesandega luua uus meeskoor. Huvitav on m\u00e4rkida, et neist neli olid olnud kokku k\u00fcmme tegevushooaega TPI Meeskoori juhatuse esimehed.<\/p>\n

Orgkomitee aega ei raisanud. Me arutasime korduvalt p\u00f5hik\u00fcsimusi missuguse asutuse juures tegutseda, kes v\u00f5iks olla dirigent, kust hankida materiaalset tuge ja kuidas v\u00f5iksid muusikaringkonnad meie algatusse suhtuda. Oli ju varem TPI Meeskoori endiste lauljate baasil loodud meeskoor Tallinna TSN T\u00e4itevkomitee (TK) juurde, kuid see suri v\u00e4lja. \u00dchelt poolt ei tundnud mehed end TK-ga seotud olevat ja teiselt poolt polnud ka TK t\u00e4it toetust, sest meeskoor konkureeris k\u00fcllaltki eluj\u00f5ulise segakooriga.<\/p>\n

Otsustasime n\u00f5u k\u00fcsida Gustav Ernesaksalt \u2013 selleks volitati meid Leo Sildamiga. Tabasime professor Ernesaksa RAM-i ruumis enne kooriproovi. Ta toetas meie m\u00f5tet soojalt ja pakkus selle elluviimiseks kaasabi. Poetasin lause, et professor Karindi meie algatust heaks ei kiitnud, sest RAM-i n\u00e4ol olevat juba v\u00e4ga hea meeskoor ja vaja oleks tuge ka hea naiskoori kasvamiseks (olin varem mitu aastat laulnud autoriteetse ja delikaatse Karindi k\u00e4e all Tombi nimelises Kultuuripalee meeskooris). Ernesaksa vastus oli l\u00fchike \u2013 iga mees laulab seal, kus tahab. Esimene mure oli koori peremehe k\u00fcsimus. Ernesaks arvas, et selleks peaks saama soliidne asutus ja soovitas Teaduste Akadeemiat (TA). Tulemas oli \u00dclemn\u00f5ukogu istungj\u00e4rk. Ernesaks lubas rahvasaadikuna ise r\u00e4\u00e4kida TA presidendi Johan Eichfeldiga, kes oli \u00fchtlasi ka \u00dclemn\u00f5ukogu Presiidiumi esimees. Mul aga soovitas sama ettepanekuga p\u00f6\u00f6rduda TA asepresidendi Gustav Naani poole. N\u00e4htavasti oli Ernesaksa p\u00f6\u00f6rdumine akadeemia presidendi poole nii veenev, et juba j\u00e4rgmisel p\u00e4eval tuli TA Presiidiumi asjadevalitsejale korraldus alustada meeskoori loomist. Kui ma pisut hiljem k\u00e4isin koori jutuga akadeemik Naani jutul, siis oldi lahkelt p\u00e4ri ja lubati harjutusteks kasutada presiidiumi ilusat saali Toompeal. Seega oli uue koori k\u00fcsimus lahendatud k\u00fcll de jure<\/em>, kuid mitte de facto<\/em>.<\/p>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>

\n
\n\t

\"\"ETAM 1958. aastal<\/em><\/p>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div><\/div>

\n
\n\t

\"\"Arvo Ratassepp<\/em><\/p>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>

\n
\n\t

Jaanuaris, kui uue koori loomise m\u00f5te tekkis, k\u00e4idi maad kuulamas Haridusala, K\u00f5rgemate Koolide ja Teaduslike Asutuste T\u00f6\u00f6tajate Ameti\u00fchingu Vabariikliku Komitee esimehe Elpi juures, kes lubas \u00fcritust toetada. Veebruaris l\u00e4ksin algul linnakomitee pearaamatupidaja juurde ja r\u00e4\u00e4kisin uue meeskoori loomise m\u00f5ttest ning meile lubatud rahalisest toetusest. See hallip\u00e4ine mees oli v\u00e4ga s\u00f5braliku olemisega ja n\u00e4is, et uue meeskoori loomisest isegi huvitatud. Lappas oma kaustas ja \u00fctles, et mingi summa ehk oleks v\u00f5imalik leida, aga see n\u00f5uab muudatusi eelarves ja selleks on vaja linnakomitee esimehe Sarri luba. M\u00f5ni p\u00e4ev hiljem olin Sarri juures, kuid talle uue meeskoori loomise m\u00f5te ei meeldinud, sest koorid pidavat kogu nende raha \u00e4ra s\u00f6\u00f6ma. Vaidlus l\u00e4ks \u00fcsna \u00e4gedaks, kargasime teine teispool lauda p\u00fcsti ja h\u00e4\u00e4letoonid muudkui paisusid. K\u00f5rvaltoast tuli pearaamatupidaja kahe naisabilisega ukse vahelt ehmunud n\u00e4gudega vaatama. Arvasid vist, et oleme karvupidi koos. Rahunesime ja Sarri k\u00e4skis n\u00e4dala p\u00e4rast uuesti tulla. Siis oli \u00f5hkkond ootamatult s\u00f5bralik ja anti lootust, et mingit rahalist toetust siiski saame. Kuid oli selge, et koorijuhi palgaks ja repertuaari soetamiseks sellest ei piisa.<\/p>\n

Arutasime olukorda TA Presiidiumi teadussekret\u00e4ride Georg Martini ja Marino Talfeltiga. Neil oli k\u00fcll TA presidendi korraldus meeskoori loomiseks, kuid ei tahetud, et see kujuneks akadeemia t\u00f6\u00f6tajate silmis k\u00f5rgemalt poolt peale surutud partei\u00fcrituseks. Otsustati kokku kutsuda TA asutuste (neid oli vist 11) ameti\u00fchingukomiteede esindajate koosolek, et arutada TA k\u00f5hnukese segakoori (juhatas Arvo Ratassepp) edaspidist saatust ja uue koori tegevuskapitali k\u00fcsimust. Leiti, et neid k\u00fcsimusi peaksin koosolekul anal\u00fc\u00fcsima mina kui uue koori orgkomitee parteitu esimees. Vajadusel lubas mind koosolekul toetada endine RAM-i tenor, tollane teadussekret\u00e4r Georg Martin. Olin sel ajal TPI dotsent ja TA rahvale v\u00f5\u00f5ras, seep\u00e4rast valmistusin koosolekuks erilise hoolega. Hankisin andmed v\u00e4hemalt 60 tulevase kooriliikme tegevuse kohta: TA teadlased ja TP, \u00f5ppej\u00f5ud (neist \u00fcle k\u00fcmne olid teaduste kandidaadid), asutuste peainsenerid, peatehnoloogid, osakonnajuhatajad, projekteerimis ja uurimisasutuste t\u00f6\u00f6tajad jne. See loetelu veenis koosolijaid, et tegu on t\u00f5esti loova t\u00f6\u00f6ga seotud meestega ja nende koondumisele akadeemia juurde vastu ei oldud. Ka v\u00e4ikese segakoori lagunemist ei kardetud, sest kooriharjutused toimusid l\u00f5unavaheaegadel. Kuumaks l\u00e4ks \u00f5hkkond uue koori rahaasjade (dirigendi palk, repertuaari soetamiskulud) arutamisel.<\/p>\n

S\u00f5nav\u00f5tjad teatasid \u00fcksteise j\u00e4rel, et nende asutuse ameti\u00fchingul on kasin eelarve, millest koorile midagi v\u00e4lja pigistada pole v\u00f5imalik. \u00dcldise seisukoha s\u00f5nastas meditsiiniinstituuti esindav arst lausega: \u201eKui Eichfeld otsustas koori luua, las siis Eichfeld maksab ka!\u201d Kartsin, et v\u00f5idakse koori loomise toetamise asemel hoopis \u201eei\u201d \u00f6elda. N\u00fc\u00fcd oleks Martini abi vaja olnud, kuid ta vaikis. Olukorra p\u00e4\u00e4stmiseks teatasin, et rahaasjad \u00f5nnestub ehk lahendada ameti\u00fchingu vabariikliku komitee abil, lubadus selleks on antud. Palusin seisukohta, kas sel juhul ollakse n\u00f5us, et koor hakkaks tegutsema Teaduste Akadeemia Meeskoori nime all. Selle vastu ei oldud ja nii l\u00f5ppes pikk koosolek \u00fcsna rahulikult.<\/p>\n

Varsti selgus aga, et Tallinna \u00d5petajate Maja oli rahalistes raskustes, ja sellep\u00e4rast suunati meile lubatud ameti\u00fchingu vabariikliku komitee ja linnakomitee summad tema abistamiseks. Meile anti aga j\u00e4rjekordselt lootust toetuse saamiseks.<\/p>\n

Majandusk\u00fcsimuste k\u00f5rval oli siiski p\u00f5hik\u00fcsimuseks sobiva dirigendi leidmine. Meie esimese kohtumise ajal professor Ernesaksaga oli ta v\u00e4ga abivalmis ja isegi n\u00f5us loovutama emba-kumba oma abidirigentidest, sest \u201eigal koorijuhil peab olema oma laboratoorium, kus ta v\u00f5ib teha, mida tahab\u201c. Uno J\u00e4rvela ja Harald Uibo valmistasid parajasti ette RAM-i uut kontserti. Ernesaks pani meid Leo Sildamiga istuma n\u00e4oga koori poole, et vaadake ise, kumb dirigent meeldib. Koorile ei \u00f6elnud aga meie kohaloleku kohta midagi. Hulk koori mehi tundsid meid m\u00f5lemaid ja teadsid et Leo t\u00f6\u00f6tab rahandusministeeriumis. Nad olid \u00e4revil, arvasid, et j\u00e4lle mingi komisjon. Vaheajal tormasid meie juurde p\u00e4rima, kas j\u00e4lle koondamine tulemas?<\/p>\n

Ernesaks soovitas dirigendi otsimisega mitte kiirustada ja v\u00f5ttis ka endale m\u00f5tlemisaega. Nii kohtusime m\u00f5nep\u00e4evaste vaheaegadega korduvalt (Leo Sildam neist sagedaste l\u00e4hetuste t\u00f5ttu osa ei v\u00f5tnud). Maestro anal\u00fc\u00fcsis \u00fckshaaval koorijuhtide ja \u00e4sjaste konservatooriumi l\u00f5petanute eeldusi, sisu s\u00fcgavust ja senise t\u00f6\u00f6 tulemusi. Ta oli seejuures v\u00e4ga m\u00f5tlik (ju vist aimas-lootis, et kooril v\u00f5iks olla tulevikku). Esimesena tuli k\u00f5ne alla muidugi TPI Meeskoori dirigent Arno Kallikorm. Ernesaks teda ei soovitanud \u2013 \u00fchel mehel ei ole hea juhatada lauljate vanuse ja hariduse poolest l\u00e4hedasi koore, \u00fcks j\u00e4\u00e4b kiratsema. Korduvalt kaalus ta oma \u00f5pilase, samal kevadel konservatooriumi l\u00f5petava Valdar Viirese eeldusi. Aga \u00fcha sagedamini hakkas nendel aruteludel k\u00f5lama Uno J\u00e4rvela ja Arvo Ratassepa nimi. \u00c4sja oli Arvo Ratassepp juhatanud T\u00f6\u00f6nduskooperatsiooni Kultuuribaasi Meeskoori (hilisem Runo) 8. aastap\u00e4eva kontserti. Ernesaks andis talle hea hinnangu ja puudutas delikaatselt k\u00fcsimust, kas Ratassepa kutsumine uue koori dirigendiks ei kahjusta tema senise meeskoori t\u00f6\u00f6d. Professor Ernesaks oli v\u00e4ga siiras ja objektiivne ning \u00fctles, et ei keela ka J\u00e4rvelat, valige, kumba soovite.<\/p>\n

1958. aasta 3. m\u00e4rtsi \u00f5htupoolikul arutasid 34 endist TPI Meeskoori lauljat ja TA esindajad Maanteede Valitsuse ruumes Viru 9 p\u00f5hjalikult ja igak\u00fclgselt uue meeskoori loomist. Kandsin ette algatustoimkonna tehtud sammud ja professor Emesaksaga toimunud arutelude tulemused. Otsustati luua koor ainult siis, kui kohe esimesele harjutusele tuleb v\u00e4hemalt 60 meest. Selles arvus ei kaheldud. Rangeks tingimuseks j\u00e4i, et koor peab koondama laulust eemale j\u00e4\u00e4nud mehi ja mitte teiste kooride lauljaid \u00e4ra meelitama. Dirigendiks otsustati paluda Arvo Ratassepp. Endiste laulumeeste s\u00fcmpaatia tema vastu oli m\u00f5istetav. Ka TA esindajana hindas G. Martin Arvo Ratassepa isiksust ja tema t\u00f6\u00f6d TA segakooriga k\u00f5rgelt.<\/p>\n

Veel samal \u00f5htul koostati Tallinna ja Tartu endistele lauljatele teade ning kiri TA Presiidiumile, milles paluti n\u00f5usolekut luua koor Teaduste Akadeemia Meeskoori (TAM) nime all ning dirigendiks kutsuda Arvo Ratassepp. Esimene harjutus otsustati pidada juba n\u00e4dala p\u00e4rast. Imelik k\u00fcll, aga kellelegi ei tulnud p\u00e4he, et Arvo Ratassepa n\u00f5usolekut ju veel polnud.<\/p>\n

Suures koori loomise \u00f5hinas ei l\u00e4benud me oodata. Samal hilis\u00f5htul l\u00e4ksime kolme mehega Arvo juurde koju meie ettepanekutest ja otsustest teatama. L\u00e4ksime ja sattusime otse Arvo abikaasa s\u00fcnnip\u00e4evale. Muidugi ilma lilledeta! \u00d5nneks olid k\u00fclalised juba lahkunud. Ma teadsin, et Astridi s\u00fcnnip\u00e4ev on 3. m\u00e4rtsil, kuid suures saginas olin selle unustanud. Minu apsakas! Arvo kuulas meid, vanu tuttavaid, \u00e4ra. Positiivne otsus oli n\u00e4htavasti silmapilkne (v\u00f5i oli ehk Ernesaks meie v\u00f5imalikust valikust teda ette hoiatanud?) ja talle omase konkreetsusega asusime arutama eelseisva t\u00f6\u00f6 \u00fcksikasju. N\u00e4dala p\u00e4rast, 10. m\u00e4rtsil 1958 oli TAM-i esimesel harjutusel 78 meest. Seda p\u00e4eva loetaksegi koori s\u00fcnnip\u00e4evaks.<\/p>\n

Paari n\u00e4dala p\u00e4rast tuli veriv\u00e4rsket koori \u201ekatsuma\u201c rahvakunstnik Gustav Ernesaks ise. Ta soovis enda ja RAM-i nimel koorile indu ja p\u00fcsivust. Seej\u00e4rel proovis kogu koori koos ja h\u00e4\u00e4ler\u00fchmi eraldi. \u00d5ppisime parajasti tema laulu \u201eL\u00f5oke\u201c, kus on pikk viisil\u00f5ik baritoni k\u00e4es. Kui baritonir\u00fchm selle ette laulis, muheles Ernesaks ja \u00fctles \u2013 pealinna parim bariton! N\u00e4is, et ta j\u00e4i \u00fcldse rahule, sest andis koorile lootust t\u00f5usta parimate kontsertkooride hulka.<\/p>\n

Avalikule esinemisele ei m\u00f5elnud siis veel keegi, aga ometi see tuli. Tuli kurva s\u00fcndmuse t\u00f5ttu: oli surnud rahvakirjanik Ernst S\u00e4rgava, Matusekomisjon soovis, et teda saadaks meeskoori laul. 16. m\u00e4rtsil s\u00f5itis alles kuu aega koos k\u00e4inud koor oma esimesele esinemisele Metsakalmistule. Kui sinna j\u00f5udis oma \u00f5pilastest kantuna vana Habe, k\u00f5las veel lumelaigulisel kalmistul:<\/p>\n

\u201eMu isamaa on minu arm,
ja tahan puhata...\u201c<\/p>\n

Nii kurvalt alustas koor oma esinemisi.<\/p>\n

29. aprillil maiaktusel TA Presiidiumi saalis tutvustas meeskoor end esmakordselt akadeemia perele.<\/p>\n

13. mail toimunud ligi kolmetunnise \u00fcldkoosolekuga l\u00f5ppes koori pikk s\u00fcnniperiood. Kuulati t\u00f6\u00f6d l\u00f5petava orgkomitee aruannet tehtud t\u00f6\u00f6 ja koori rahalise olukorra kohta. P\u00f5hjaliku arutelu j\u00e4rel v\u00f5eti \u00fchel h\u00e4\u00e4lel vastu koori p\u00f5hikiri. Valiti koori 7-liikmeline juhatus, 3-liikmeline revisjonikomisjon ja h\u00e4\u00e4ler\u00fchmade vanemad. Kahe kuu jooksul koori t\u00f6\u00f6st osa v\u00f5tnud 122 mehest kinnitati koori koosseisu 108 lauljat ja koorijuht. Lauljate keskmine vanus oli 30,8 aastat, h\u00e4\u00e4ler\u00fchmade kaupa: I tenor 28 meest, keskmine vanus 31,1 aastat; II tenor vastavalt 24 ja 31,3; bariton 27 ja 30,0 ning bass 29 ja 30,8. Hariduse j\u00e4rgi oli koori algkoosseisus TPI l\u00f5petanuid 80, TR\u00dcst 17, ERKIst 3, Tallinna Konservatooriumist 2, EPAst 1 jne. Koori koosseisus oli 20 TA t\u00f6\u00f6tajat, 9 TPI \u00f5ppej\u00f5udu, 17 meest projekteerimise ja teadusliku uurimise asutustest, 6 meest Rahvamajanduse N\u00f5ukogust, ligi 20 meest t\u00f6\u00f6tas peainsenerina, peatehnoloogina, osakonnajuhatajana jne. Ilus koosseis!<\/p>\n

Oma esimest t\u00e4iskavaga kontserti, mis toimus 5. detsembril 1958 Estonia kontserdisaalis, asusime ette valmistama septembris 1958. Harjutasime kaks korda n\u00e4dalas hoolega, sest kava pidi olema r\u00f5hutatult soliidne (ikkagi visiitkaart!). Parajasti oli t\u00e4itumas 100 aastat \u201eKalevipoja\u201d ilmumisest ja Arvo tuli heale m\u00f5ttele, et kava teist poolt alustaksid Anna Klas ja Bruno Lukk kahel klaveril nelja efektse tantsuga Eugen Kapi balletist \u201eKalevipoeg\u201d. Sellele j\u00e4rgnesid ainult \u201eKalevipoja\" tekstidele loodud meeskoorilaulud. Kava esimeses pooles (Eugen Kapi, Gustav Ernesaksa, Tuudur Vettiku, Villem Kapi laulud) t\u00f5usis esile oreli ja klaveri saatel esitatud V. Kapi poeem \u201ep\u00f5hjarannikul\u201d. Sel kontserdil sai oma tuleristsed ka V. Kapi romansse esitanud tollal alles nooruke Urve Tauts. T\u00e4issaal v\u00f5ttis uue koori esinemise soojalt vastu. Kultuurilehes Sirp ja Vasar ilmus 12. detsembril 1958 Artur Vahteri \u00fcksikasjalik arvustus pealkirjaga \u201eSuure tulevikuga koor\u201d. Ehkki kava esimese poole t\u00f5ttu polnud kogu kontsert p\u00e4ris stiiliv\u00f5i teemapuhas, j\u00e4i Kalevipoja teema ometi nii tugevalt k\u00f5lama, et kohe oli selge \u2013 nii tulebki j\u00e4tkata. Mulle tundub, et juba esimese kava \u00f5nnestumine, selle stiilsus ja t\u00f5sidus m\u00e4\u00e4rasid suurelt osalt koori n\u00e4ojooned tulevikuks. K\u00fcllap oli \u00f5nnestunud kontsert see, mis aitas l\u00f5puks lahendada ka koori rahalised mured. Seni oli noote soetatud omast taskust ja Arvo t\u00f6\u00f6tas palgata.<\/p>\n

Kui 1958. aasta s\u00fcgisel koori liikmete tahe ja j\u00f5ud koondus oma esimese t\u00e4ispika kontserdi ettevalmistamisele, siis samal ajal kummitas juhatust veel \u00fcks mure l\u00e4henes koori ristiisa rahvakunstniku Gustav Ernesaksa 50. s\u00fcnnip\u00e4ev. Tema osa TA Meeskoori loomisel oli v\u00e4ga m\u00e4\u00e4rav. Tahtsime maestrole juubeliks kinkida midagi, mis oleks kaunis, olukorrakohane ja ka ainulaadne. Arutasime juhatusega korduvalt, mis asi see v\u00f5iks k\u00fcll olla.<\/p>\n

Oma arutlustes liikusime samm-sammult edasi: oli selge, et talle kingitakse igavene hulk mitmesuguseid asju, k\u00fcll v\u00e4iksemaid, k\u00fcll suuremaid, ja k\u00fcllap on hiljem tegu nende s\u00e4ilitamisega kuhu nad panna. Seep\u00e4rast r\u00e4ndas m\u00f5te tema Oru t\u00e4nava \u00fcmbrusse, kas sobiks sinna midagi niisugust, millel oleks seal kindel koht ja mis j\u00e4\u00e4ks pidevalt n\u00e4htavaks.<\/p>\n

Kohapealne luure n\u00e4itas, et k\u00fcllalt k\u00f5rge ja keerulise trepi valgustamiseks oli maja v\u00e4lisukse k\u00f5rval seinal \u00fcsna tagasihoidlik plafoon. Siit j\u00f5udsimegi m\u00f5ttele kinkida juubilarile suur jalal seisev sepistatud p\u00fcstlatern, mille saaks asetada maja ukse k\u00f5rvale.<\/p>\n

Sel ajal oli populaarne Ernesaksa ooper \u201eTormide rand\u201c, kus Ugnu krahv riisus eksituledega Hiiu madalale meelitatud laevu. Ooperis k\u00f5lab Leemeti omap\u00e4rane fraas \u2013 \u201evale tuletorn\u201c. Seda meenutades \u00fctles Arvo Ratassepp, et Ernesaksal on Oru t\u00e4naval ka \u201evale tuletorn\u201c ja me teeme sinna \u00f5ige!<\/p>\n

Laterna idee meeldis koorile. Laterna kavandi tegi arhitekt Ants Mellik. Ta k\u00e4is eskiisidega ka professor Peeter Tarvase juures. Latern sepistati Restaureerimisvalitsuse sepikojas, muud detailid ja klaasid tehti ERKI-s. Neid t\u00f6id korraldas arhitekt Hugo Rennik. Et aega kippus napiks j\u00e4\u00e4ma, k\u00e4isid kaks koorimeest sepa pealel\u00f6\u00f6jateks abiks. Latern tuli ilus, ka meistrimehed teadsid, kellele see oli m\u00f5eldud, ja andsid oma parima. Laterna hind paisus esialgu plaanitust k\u00fcll ligi kaks korda k\u00f5rgemaks, kuid koori see ei h\u00e4irinud.<\/p>\n

Juubelikontsert toimus Estonia kontserdisaalis 12. detsembril. Meie meestest p\u00e4\u00e4sesid kontserdile ainult need, kes olid vahetult seotud kingituse valmistamise ja \u00fcleandmisega. Kui suur osa tervitusk\u00f5nesid oli peetud ja kingitused \u00fcle antud, tuli j\u00e4rg ka TA Meeskoori esinduse k\u00e4tte. Astusime Arvo Ratassepaga kahekesi lavale, ja kui Arvo Ratassepp \u00fctles valju h\u00e4\u00e4lega tervituss\u00f5nu, toodi latern tasahilju lavale Ernesaksa selja taha. Hetkel, kui andsime \u00fcle lilled ja surusime maestro k\u00e4tt, l\u00f5i laternas tuli p\u00f5lema. Saalist k\u00e4is l\u00e4bi imestuskahin ja Ernesaks p\u00f6\u00f6ras k\u00e4hku \u00fcmber. Arvo \u00fctles n\u00fc\u00fcd vaikse h\u00e4\u00e4lega, et Kadriorus on vale tuletorn. Ernesaksale n\u00e4is latern meeldivat. Ta \u00fctles hiljem, et ei julgenud seda V\u00e4ljas ukse k\u00f5rvale panna. Kartis kadumist. Ta leidis laternale sobiva koha koguni saalis kamina k\u00f5rvale. Suviti oli latern aga alati aias.<\/p>\n

Ernesaks kutsus laternaga tegevuses olnud mehed uue aasta esimesel p\u00fchap\u00e4eval enda poole k\u00fclla. Olime h\u00e4das abikaasale lillede hankimisega s\u00fcdatalvisel ajal. L\u00f5puks saime kimbukese maikellukesi. Kui Gustav avaldas kamina k\u00f5rval seisva laterna \u00fcle heameelt, siis proua Stella \u00fctles, et temale toodi just tema lemmiklilli. Nii et kahekordne t\u00e4istabamus!<\/p>\n

Latern oli juba hulga aastaid kasutusel olnud, kui Arvo t\u00f5i kord teate, et V\u00e4rv pudeneb ja raud roostetab. Tegime laternale iluravi ja seadsime k\u00f5ik uuesti korda.<\/p>\n

Kaksk\u00fcmmend viis aastat hiljem, 1983. aasta s\u00fcgisel luurasime j\u00e4lle Kadriorus Ernesaksa maja \u00fcmber, sest l\u00e4henes tema 75. s\u00fcnnip\u00e4ev. Seekord j\u00e4i silma p\u00e4evin\u00e4inud garaa\u017eiv\u00e4rav. Tekkis m\u00f5te teha Tallinna meeskooride \u00fchise kingitusena uus v\u00e4rav ja see ka kohale paigaldada. Meeskoori tollane aseesimees Silver S\u00e4ga k\u00e4is meeskooride juures seda m\u00f5tet tutvustamas. M\u00f5tet toetati ja koorid panid rahad kokku.<\/p>\n

Saladuskatte all v\u00f5tsime kohapeal kaarv\u00e4rava m\u00f5\u00f5dud. Tegin t\u00f6\u00f6joonised ja tolleaegne E. Vilde nimeline kolhoos, mida juhtis kultuurilembeline esimees Erich Erilt, v\u00f5ttis v\u00e4rava valmistamise ja paigaldamise korraldamise enda peale. Puitv\u00e4raval on v\u00e4ravat tugevdav 80 x 8 mm ribaterasest rikkalik dekoor, millesse raiutud \u201e1983 Gustav Ernesaksale\u201c ja kaheksa meeskoori nimed. Nimetatud sepised valmistas varalahkunud metallikunstnik Taivo Linna. Kahe eelpool nimetatud mehega pidas l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Jaan Ots, kes sel ajal t\u00f6\u00f6tas p\u00f5llumajandusministeeriumis. Ka seekord andsid k\u00f5ik v\u00e4rava valmistamise ja paigaldamisega seotud asjaosalised endast parima.<\/p>\n

Allikas: M. Viirand (2009). Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor 50. <\/em>Tallinn: AS Rebellis.<\/strong><\/p>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Enno Soonurm Koori esimees 1958\u20131962 Tallinna Pol\u00fctehnilise Instituudi vilistlaste esimesel kokkutulekul 1958. aasta jaanuaris (selle algatajaks oli vist pisut varem meeskoori juhatuse […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"page-templates\/page_front-page.php","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-2327","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2327","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2327"}],"version-history":[{"count":24,"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2327\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2742,"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2327\/revisions\/2742"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2327"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}