{"id":2922,"date":"2018-12-21T23:54:08","date_gmt":"2018-12-21T21:54:08","guid":{"rendered":"http:\/\/www.etam.ee\/ee\/?p=2922"},"modified":"2018-12-21T23:54:37","modified_gmt":"2018-12-21T21:54:37","slug":"andrus-siimon-dirigendi-suda-loob-toorutmis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/andrus-siimon-dirigendi-suda-loob-toorutmis\/","title":{"rendered":"Andrus Siimon: dirigendi s\u00fcda l\u00f6\u00f6b t\u00f6\u00f6r\u00fctmis"},"content":{"rendered":"

Kui ETAM-i peadirigent Andrus Siimon parasjagu kooriproovis ei ole, v\u00f5ib teda leida hoopis omaette kitarri m\u00e4ngimas. Laulu- ja Tantsupeo kontoris, saateks akna taga vilisevad trammid, jagas Andrus Siimon m\u00f5tteid nii ETAM-ist, koori 60. juubelihooajast kui ka oma isiklikust muusikamaitsest.<\/strong><\/p>\n

\n

L\u00f5petasite 1996. aastal J\u00fcri Rendi \u00f5pilasena koorijuhtimise eriala. Kuidas elu teid muusikani t\u00f5i?<\/strong><\/p>\n<\/div>\n

\n

K\u00f5ik algab varasest lapsep\u00f5lvest ja sellest, mis anne mis suunas inimesele s\u00fcnnip\u00e4raselt on antud. Ise ma seda loomulikult ei m\u00e4leta, aga vanemad on r\u00e4\u00e4kinud, et pidasin viisi tavatult varakult. Kuna olen veel selle generatsiooni inimene, kelle perekond koosviibimistel sageli laulis, on mu vanemad muuhulgas meenutanud, et kolmeaastaselt laulsin k\u00f5iki nende laule \u00f5ige viisiga kaasa. Ju siis selline viisipidamine ja muusikaline taju oli looduselt antud. Muusika\u00f5pingud hakkasid 1. klassis, kus meie muusika\u00f5petaja vedas akordioniansamblit, milles ma paar aastat m\u00e4ngisin. Minu esimene dirigeerimisega seotud \u00fclesastumine oli samuti selle akordioniansambliga, kui \u00f5petaja pani mind seal takti l\u00f6\u00f6ma.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Ausalt \u00f6eldes akordion mind pillina l\u00f5puni ei vaimustanud, pigem oleksin tahtnud klaverit m\u00e4ngida. Seda ma siis \u00f5ppisin omal k\u00e4el. \u00dcldklaver oli muusikakoolis k\u00f5igile kohustuslik, aga selle \u00f5pe ei olnud v\u00e4ga s\u00fcsteemne ega regulaarne. Kuna ma tundsin niikuinii erinevate pillide vastu huvi, siis j\u00f5udsin m\u00e4ngida l\u00e4bi nii klahvpillid, soolokitarri ja k\u00f5ige pikemalt m\u00e4ngisin ansamblis basskitarri. Kolm aastat tagasi ostsin endale uue korraliku elektrikitarri ja see on \u00f5htuti v\u00f5i vabadel p\u00e4evadel-hetkedel mulle parim l\u00f5\u00f5gastus \u2013 k\u00f5rvaklapid p\u00e4he ja pillim\u00e4ng iseenda jaoks.<\/p>\n

\n

Kui t\u00e4na koju l\u00e4hete, kas v\u00f5tate ka pilli k\u00e4tte?<\/strong><\/p>\n<\/div>\n

\n

Kui aus olla, siis t\u00f6\u00f6koormus on v\u00e4ga suur ja aega hobidega tegeleda v\u00e4ga palju ei ole, hea kui ma paaril korral n\u00e4dalas saan seda endale lubada. Valdavalt m\u00e4ngin looper\u00b4isse mingi blues\u00b4i p\u00f5hja ning siis improviseerin sellel. See on t\u00f5eline puhkus ja nauding. Need m\u00f5jutused, mis kunagi noorp\u00f5lves tekkisid, need j\u00e4\u00e4vad. Mulle meeldis kuulata just progerokki nagu Yes ja Pink Floyd, Genesis v\u00f5i Queen.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Kui tulla koorimuusikast kaugemale pop-rock<\/em>\u00b4i maailma, siis milline muusika siiani inspireerib?<\/strong><\/p>\n<\/div>\n

\n

F\u00e4nnasin blues\u00b4i tegijatest Stevie Ray Vaughani, ka Robert Fordi, kes ei ole v\u00e4ga tuntud, aga tema jazz\u00b4ilik k\u00e4sitlus mulle tohutult meeldib. K\u00f5ige klassikalisem on v\u00f5ibolla B. B. King ja 50-ndate ja 60-ndate blues. Pink Floyd on omamoodi geniaalne, minu jaoks k\u00f5ige olulisem ja seet\u00f5ttu lemmikuimaks on saanud nende plaat \u00abWish You Were Here\u00bb. Kunagi, kui isa selle plaadi mulle Rootsist t\u00f5i, siis kartsin, et kuulan selle lihtsalt ribadeks ning salvestasin selle igaks juhuks magnetlindile \u00fcmber.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Eesti Teaduste Akadeemia meeskoor, Eesti Teaduste Akadeemia naiskoor, RAM, Virumaa koorid, kuidas ennast nende vahel jagate?<\/strong><\/p>\n<\/div>\n

\n

Mulle tundub, et harjutakse selle teatud elu ja t\u00f6\u00f6tegemise r\u00fctmiga \u00e4ra. V\u00f5ti, kuidas seda k\u00f5ike j\u00f5uda, on oskus automaatselt reageerida ja seada fookusesse \u00fcks ja seej\u00e4rel teine koor. See on kindlasti v\u00e4listatud, et ollakse aastaid ja aastaid harjunud t\u00f6\u00f6tama \u00fche-kahe kooriga ja siis j\u00e4rsku tuleks selline koormus, nii oleks kuu ajaga haiglas. Aga see koormus tekkis koguaeg sujuvalt juurde. Vaba aeg ja puhkeaeg on k\u00fcll v\u00e4ga suur defitsiit, seda tuleb tunnistada.<\/p>\n

\n

Tuleme konkreetsemalt ETAMi juurde: m\u00e4letate esimest muljet ETAMist?<\/strong><\/p>\n<\/div>\n

\n

Olen praeguseks 24 aastat selle kooriga seotud olnud ja see on kindlasti \u00fcks koor, mis on mind tohutult palju m\u00f5jutanud. Koor on ju inimesed, mis siin pikalt keerutada ja need inimesed on erilised. Minu suur lugupidamine ja austus selle koori vastu on olnud esimesest kokkupuutest alates: kogu m\u00f5ttetegevus, v\u00e4ljendusoskus, mingisugune eriline h\u00e4rrasmehelikkus. Nad olid k\u00f5ik Eesti aja mehed ja see eestlus oli see, milles v\u00e4ga palju seisneb ka ETAMi erilisus, see aatelisus, isamaalisus, mis on selle koori fundamentaalne v\u00e4\u00e4rtus. Ja see esimene kokkupuude, see oli minus t\u00fckk aega teravalt kohal.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Mainisite ETAMist r\u00e4\u00e4kides isamaalisust ja Eesti aja mehi. Milline on Teie silmis ETAMi roll meie riigi ajaloos?<\/strong><\/p>\n<\/div>\n

\n

Ajalugu sirvides saab sellest erilisusest kohe aimu. Reeglina olid kooriliikmed v\u00e4ga haritud inimesed, k\u00f5rgharidus oli koori statuuti kirjutatud. N\u00fc\u00fcd, kujutage ette aastat 1958, Stalin oli k\u00fcll surnud, aga suu pidi endiselt kinni hoidma. Ja ETAM oli kindlasti see koht, kus tegelikult kehtis absoluutne usaldus. Siin koputajaid ei olnud, vastupidi, siin olid inimesed, kellega suheldi kui v\u00f5rdne v\u00f5rdsega ja r\u00e4\u00e4giti suu puhtaks. Oma kollektiivi ja t\u00f6\u00f6kaaslasi ei saanud kunagi usaldada nii nagu koorikaaslasi.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Need sada meest oleksid v\u00f5inud samah\u00e4sti ju suusatada v\u00f5i mida iganes teha, aga teine asi, mis neid t\u00f5en\u00e4oliselt tohutult m\u00f5jutas, k\u00f6itis ja koos hoidis, oli 60\u201370ndatel esile kerkinud j\u00f5uliste noorte andekate luuletajate laine J. Kaplinski ja P.-E. Rummoga eesotsas ja heliloojad nagu E. M\u00e4gi ning V. Tormis, kelle teoseid ETAM on v\u00e4ga palju esitanud. P\u00f5hjus, miks ma selle praegu v\u00e4lja toon, on see, et toonane Kaplinski ja Rummo luule oli salakeel, see oli kodeeritud salakeel, kust piisava intelligentsusega inimene suutis ridade vahelt v\u00e4lja lugeda poliitilisi s\u00f5numeid. Need olid sellised asjad, mis tavalised hallid p\u00e4evad t\u00e4htsateks muutsid.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Tuleme ajaloost t\u00e4nasesse p\u00e4eva tagasi. Mis peaks praegu kutsuma mehi ETAMisse?<\/strong><\/p>\n<\/div>\n

\n

Loomulikult see, millest ma praegu r\u00e4\u00e4kisin, kuigi praegu on Eesti taasiseseisvumisest aastaid \u00fcksjagu m\u00f6\u00f6dunud ja me oleme pikka aega elanud tingimustes, kus v\u00f5ib igal pool siiralt r\u00e4\u00e4kida oma m\u00f5tteid ja ei pea selleks meeskoori koonduma. Hoolimata muutunud oludest on muutumatuna s\u00e4ilinud koori p\u00fc\u00fcdlus end heal tasemel muusikaliselt v\u00e4ljendada. Lisaks kindlasti v\u00e4ga hea seltskond ja aktiivne seltsielu oma erin\u00e4oliste fantaasiarikaste tegemistega, mis peaks uusi lauljaid kutsuma. Kahtlemata aga p\u00f5hiosas need inimesed, see vaimsus ja see intellektuaalsus. J\u00e4tkuvalt on oluline see, kellega kooris kokku puututakse, millest ja kui huvitavalt on mingitel teemadel v\u00f5imalik vestelda.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Kuidas kujunes juubeliaasta?<\/strong><\/p>\n<\/div>\n

\n

Eesti Teaduste Akadeemia meeskoori repertuaari valimise ja planeerimise protsess on \u00fcldiselt pikk. Mul v\u00f5ib tulla v\u00e4ga hea idee ja kui ma tahan kvaliteetse tervikuga kontserdil lavale minna nii, et k\u00f5ik oleksid rahul, siis see v\u00f5tab tubli aasta, vahel poolteist, s\u00f5ltuvalt laulu raskusastmest.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Juubelikontserdi kava m\u00f5lgutasin peas juba paar aastat. Kontserdi idee ja peakontseptsioon oli ammu valmis: kuna koori isamaalisus ja aated on kogu aeg olnud olulisel kohal ja seda enam, et on Eesti 100. s\u00fcnnip\u00e4ev, siis terve aasta k\u00f5lab ainult eesti muusika ja loomulikult ainult eesti keeles.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Kooril on olnud tihe koost\u00f6\u00f6 Veljo Tormisega ja kui ETAM sai 35-aastaseks, tellis Lauri Sirp Veljo Tormiselt s\u00fcnnip\u00e4evaks \u00fche laulu nimega \u00abT\u00f5mbtuul\u00bb. Tormis p\u00fchendas selle ETAMi esimese dirigendi Arvo Ratassepa m\u00e4lestuseks. See laul on meil \u00fcle pika aja uuesti kavas.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Mida soovid ETAMi 60. aasta juubeliks?<\/strong><\/p>\n<\/div>\n

\n

Mul on hea meel, et ETAM on elus ja tegutseb aktiivselt. See on endiselt tubli ja hea kvaliteediga kontsertkoor, kellel on oma kvaliteetne muusikaline s\u00f5num. Ajad on olnud meeskooride jaoks v\u00e4ga keerulised ja on seda paljude jaoks j\u00e4tkuvalt. Ka ETAMil on olnud t\u00f5siseid kriisiaegu ja probleeme, kas ja kui kauaks koori ajalugu veel j\u00e4tkub. Seet\u00f5ttu on mul eriti hea meel, et praegu v\u00f5ib t\u00f5esti rahuliku s\u00fcdamega t\u00e4histada koori 60. hooaega ja juubelit. See on v\u00e4ga oluline v\u00f5it!<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kui ETAM-i peadirigent Andrus Siimon parasjagu kooriproovis ei ole, v\u00f5ib teda leida hoopis omaette kitarri m\u00e4ngimas. Laulu- ja Tantsupeo kontoris, saateks akna […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2848,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-2922","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2922","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2922"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2922\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2923,"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2922\/revisions\/2923"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2848"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2922"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2922"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2922"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}