{"id":2924,"date":"2018-12-21T23:56:40","date_gmt":"2018-12-21T21:56:40","guid":{"rendered":"http:\/\/www.etam.ee\/ee\/?p=2924"},"modified":"2018-12-21T23:56:40","modified_gmt":"2018-12-21T21:56:40","slug":"mis-taktis-kaib-etami-dirigent-igor-nikoforovi-kasi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/mis-taktis-kaib-etami-dirigent-igor-nikoforovi-kasi\/","title":{"rendered":"Mis taktis k\u00e4ib ETAMi dirigent Igor Nikoforovi k\u00e4si?"},"content":{"rendered":"

Eesti Teaduste Akadeemia meeskoori 60. juubeliaastal on paslik k\u00fcsida Igor Nikiforovilt tema (dirigendi)k\u00e4ek\u00e4igu kohta. Dirigendist oleks muuseas juhuste kokkulangemisel v\u00f5inud saada hoopis Eesti kaduma l\u00e4inud suusalootus. Saatusel olid mehega aga plaanid tehtud ning n\u00fc\u00fcdseks on Nikiforov seisnud ETAMi ees juba \u00fcheksa aastat.<\/strong><\/p>\n

\n

Mis on sinu lugu?<\/strong><\/p>\n<\/div>\n

\n

Tuleb alustada t\u00e4iesti algusest: ma arvan, et mul on kogu elu olnud kutsumus ja kui inimesel on kutsumus, siis on talle antud ka anne, et see kutsumus ellu viia. Laulsin lapsena vahetpidamata igal pool: bussis v\u00f5i kui k\u00f5ndisin kuhugi. Laulmine voolas puhanguna minu seest.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Kolmandas klassis tuli meie klassi v\u00e4ga imposantne, artistlik, ilusa habemega h\u00e4rrasmees, viiul k\u00e4es. Ta oli artist suure t\u00e4hega \u2013 Lev Gussev. Klassi sisenedes oli tal taoline karisma, et k\u00f5ik lapsed tardusid. Ta palus ette laulda \u201eMeil metsas kasvas kuuseke\u201c ja kuulas k\u00f5ik lapsed \u00fckshaaval l\u00e4bi, nende hulgas ka mind. Tarvis oli laulda vaid \u00fcks v\u00f5i kaks lauset. Hiljem sain teada, et teda huvitasid ainult kaks esimest nooti, sest selle laulu alguses on kohe suure seksti h\u00fcpe ja lapsel, kellel muusikaline kuulmine puudub, on seda intervalli keeruline laulda. Suur sekst oli tema kriteerium. Ta kuulas mind ja \u00fctles: \u00abV\u00e4ga hea! Mina olen Lev Gussev, palun tule minu poistekoori Kantileena.\u00bb Ema viis mind proovi ja sinna ma j\u00e4in.<\/p>\n

\n

Ja mis sai edasi?<\/strong><\/p>\n<\/div>\n

\n

P\u00e4rast poolt aastat ettevalmistuskooris k\u00e4imist viidi mind kontsertkoori. Seal laulsin kaks aastat, aga siis sai siiber ja lahkusin, sest mind huvitas suusatamine \u00f5igupoolest palju rohkem. Lev oli dirigent, kelle jaoks oli iga laulja olulisel kohal, ta tuli meile koju ja et mind polnud parasjagu kodus, r\u00e4\u00e4kis ta mu ema pehmeks. Kui koju j\u00f5udsin, teatas ema: \u00abTead, Igor, ma ei osta sulle suuski, kui sa ei l\u00e4he koori tagasi!\u00bb Ma tahtsin nii v\u00e4ga endale uusi suuski, et nende nimel l\u00e4ksin koori tagasi.<\/p>\n<\/div>\n

\n

P\u00f5hikooli l\u00f5pus arvasid Lev ja tema abikaasa, et peaksin p\u00e4rast \u00fcheksanda klassi l\u00f5petamist minema Georg Otsa nimelisse muusikakooli koorijuhtimist \u00f5ppima. \u00abEks ma siis pean,\u00bb vastasin mina. Otsa koolis sattusin \u00f5ppima Andrus Siimoni juurde ning puutusin elus esimest korda kokku dirigeerimisega.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Oled \u00fcmbritsetud v\u00e4ga suurest hulgast muusikast. Milline muusika sind eriti inspireerib?<\/strong><\/p>\n<\/div>\n

\n

Kui r\u00e4\u00e4kida varasemast ajast, siis mingil hetkel meeldis mulle v\u00e4ga romantism: Mendelssohn, Brahms, L\u00e4te, Ernesaks, kuna nende loomingus on fraas v\u00e4ga olulisel kohal. Praegusel hetkel ma ei nimetaks midagi konkreetset, sest iga ajastu muusikas on oma huvitav element. Mind huvitab n\u00e4iteks Bach, kes on vokaalselt muutlik, ta on l\u00e4henenud v\u00e4ga tekstikeskselt, kasv\u00f5i tema \u00abMatteuse passioon\u00bb. M\u00e4letan, et kui esimest korda seda kuulasin, oli see kohutavalt igav ja ma ei suutnudki seda tervenisti kuulata. P\u00e4rast, kui l\u00e4henesin l\u00e4bi teksti, tekkis mul arusaam, et teisiti ei olegi v\u00f5imalik \u2013 seal on selline sisu ja dramatism ja just see on see, mis k\u00f6idab.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Samamoodi vene vaimulik muusika \u2013 Rahmaninov, T\u0161aikovski. R\u00e4\u00e4kides vene koorimuusikast, ei saa m\u00f6\u00f6da vaadata helilooja Sergei Tanejevist. Neil k\u00f5ikidel on see miski, mis mind huvitas. N\u00e4iteks sel aastal huvitab mind v\u00e4ga Ola Gjeilo ja Eric Whitacre, keda paar aastat f\u00e4nnasin nii palju, et kuulasin l\u00e4bi k\u00f5ik tema kirjutatud koorilaulud.<\/p>\n

\n

On Sul nende hulgas ehk m\u00f5ni autor, kelle juurde pead alati tagasi tulema? Keegi v\u00e4ga hingel\u00e4hedane…<\/strong><\/p>\n<\/div>\n

\n

Mart Saar! Ma vaimustusin temast Otsa koolis \u00f5ppides. Esimesel aastal toimus \u00fcks rahvusvaheline noorte koorijuhtide konkurss ja esimeses voorus oli Saare \u00abLindude laul\u00bb. Iga osaleja pidi selle lauluga tegema viis minutit t\u00f6\u00f6d. Peale seda ei tahtnud ma kolm aastat Mart Saarest kuuldagi, kuid neljandal kursusel andis Andrus Siimon mulle Saare \u00abP\u00f5hjavaimu\u00bb, mis avas minu jaoks helilooja t\u00e4iesti uuest k\u00fcljest. Hakkasin Mart Saart l\u00e4hemalt uurima ja sain aru, et ta on fantastiline.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Dirigendina oled Sa ennek\u00f5ike kes?<\/strong><\/p>\n<\/div>\n

\n

Dirigendina ma vahendan muusikat, annan edasi kellegi teise muusikat. Dirigendil tekib partituurist heliline ettekujutus ja koori ees p\u00fc\u00fcab ta ettekujutatud pilti realiseerida, \u00f5petades fraasi, strihhi, vokaalseid oskusi, \u00f5igeid noote, teksti.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Me areneme muusikaliselt koguaeg, olenemata mis ringkonnas me elame, millega me sisustame oma elu, kas me usume jumalat v\u00f5i ei. Olles vahendaja partituuri ja koori vahel, vahendan ma vastavalt sellele, millised oskused mul on, milline k\u00f5rv mul on ja milline muusikaline ettekujutus mul sel hetkel on. \u00dcksk\u00f5ik mis koori n\u00e4itel: peamine m\u00f5jutaja ja kokkut\u00f5mbaja on dirigent. Loomulikult, nagu on \u00f6elnud endine ETAMi president Heino Ross: \u00abDirigendid tulevad ja l\u00e4hevad, aga koor j\u00e4\u00e4b.\u00bb<\/p>\n<\/div>\n

\n

Sa alustasid Andrus Siimoni k\u00f5rval ETAMi ees aastal 2009 ja n\u00fc\u00fcd on koori 60. juubel. Mis koor see ETAM selline on?<\/strong><\/p>\n<\/div>\n

\n

See on suure t\u00e4hega h\u00e4rrasmeeste koor. Miks? Nad on k\u00f5ik haritud ja targad inimesed. Kui ma tulin selle koori juurde, olin h\u00e4mmingus: milline \u00f5hkkond! Kui meil on koos \u00e4\u00e4rmiselt erinevate valdkondade tipptegijad ja et nad on oma ala v\u00e4ga h\u00e4sti tundvad inimesed, siis kandub see tarkus edasi kooriproovi. Me viskame tihti nalja ja vahel l\u00e4heb ka palaganiks, aga kui \u00f6elda, et \u201eKhm-khm, h\u00e4rrased, hakkame t\u00f6\u00f6le,\u201c siis on k\u00f5ik kohe sirge seljaga ja t\u00f6\u00f6le orienteeritud. ETAMi lauljatega on v\u00e4ga hea koos t\u00f6\u00f6tada, sest nad on kogu aeg asja juures. Sestap ma tahan nende juurde minna ja anda oma p\u00e4eva maksimum, mis mul neile anda.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Just see h\u00e4rrasmehelikkus oma olemuselt on see, mis mehi sinna koori toob. See koori atmosf\u00e4\u00e4r muudab inimesi. Ma n\u00e4en dirigendina, kuidas noormehed, kes tulevad, aastate jooksul muutuvad \u2013 noormeestest saavad mehed. Kui alguses on n\u00e4iteks \u00f5lakott, siis varsti on juba portfell. See laieneb ka muusikakasvatuse osas: mis rikastab inimese m\u00f5tlemist ja tema arusaamist, see hakkab m\u00f5jutama tema k\u00e4itumist, tema olekut. Lisaks ei ole ETAMis kesksel kohal dirigent, vaid koor \u00fcksusena. Seal on koorivanem, kes juhendab lavaolekut \u2013 kuidas on k\u00e4es mapid, mis hetkel need k\u00e4tte v\u00f5tame \u2013 k\u00f5ik osad, mis ei puuduta muusikat, tulevad v\u00e4ga tugevalt koori seest.<\/p>\n

\n

Ava palun ETAMi 60. juubeliaasta ideed.<\/strong><\/p>\n<\/div>\n

\n

Loomulikult on konkreetsed kuup\u00e4evad ja kontserdid, aga enesestm\u00f5istetavalt peame juubelihooaega l\u00e4bi terve aasta. Kunstilisel juhil on \u00fclesanne kujundada juubeliaasta idee ja leida vastav repertuaar. Minul kui dirigendi abilisel on \u00fclesanne need ideed ellu viia. Aga kui \u00fcldisemalt r\u00e4\u00e4kida, siis ETAM 60 on kindlasti Eesti muusika!<\/p>\n<\/div>\n

\n

ETAMi 60. juubeli valguses tuleb r\u00e4\u00e4kida ka j\u00e4relkasvust. Meestelaulu j\u00e4\u00e4b j\u00e4rjest v\u00e4hemaks, mida teha?<\/strong><\/p>\n<\/div>\n

\n

Noorte poistega peaks tegelema varakult, et nad saaksid impulsi, mis kannustaks neid juba noore mehena meeskoori ridades j\u00e4tkama. Kui r\u00e4\u00e4kida, et meeskoore j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks, siis statistika j\u00e4rgi meeskooride arv ei kahane, kahanevad meeskooride koosseisud. Kui \u00fchel hooajal on kuusk\u00fcmmend, siis j\u00e4rgmisel ainult nelik\u00fcmmend. Selleks, et koosseisud ei kahaneks, tulebki t\u00f6\u00f6tada pealekasvu kindlustamisega. Oluline on talent varakult \u00e4ra tunda ja neid suunata. Selle jaoks on j\u00e4llegi tarvis noori ja andekaid dirigente ning selleks omakorda h\u00e4id palku. Tehakse t\u00f6\u00f6d ait\u00e4h-s\u00f5na ja sooja k\u00e4epigistuse eest.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Mida annaks selles osas teha?<\/strong><\/p>\n<\/div>\n

\n

Selle kohta on v\u00e4ga targasti \u00f6elnud Heli J\u00fcrgenson, kes v\u00f5ttis s\u00f5na ka Klassikaraadio \u00abLuukambri\u00bb saates, et see toetav \u00f5lg peab tulema ministeeriumi- ja riigitasandilt. See palk peaks garantiina olemas olema. Dirigendiamet on v\u00e4ga raske ja vastutusrikas, kogu aeg peab \u00f5ppima ja \u00f5ppima. Kui m\u00f5ne teise valdkonna tippspetsialist \u00f5piks nii kaua kui dirigent, oleks ta v\u00e4ga n\u00f5utud t\u00f6\u00f6taja, keda iga firma sooviks endale t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Mida sa soovid ETAMile 60. s\u00fcnnip\u00e4evaks?<\/strong><\/p>\n<\/div>\n

\n

Soovin, et koor oleks suur ja p\u00fcsiks suur! Et lauljaid oleks rohkem, sest l\u00e4bi lauljate saab dirigent oma m\u00f5tete ja konkreetsete lauludega koori kujundada.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti Teaduste Akadeemia meeskoori 60. juubeliaastal on paslik k\u00fcsida Igor Nikiforovilt tema (dirigendi)k\u00e4ek\u00e4igu kohta. Dirigendist oleks muuseas juhuste kokkulangemisel v\u00f5inud saada hoopis […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2844,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-2924","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2924","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2924"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2924\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2925,"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2924\/revisions\/2925"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2844"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2924"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2924"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.etam.ee\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2924"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}